Anneli Tjemkes’i (Jaan Teemanti tütretütar) kõne Stenbocki majas Tallinnas 24. septembril 2012, kus tähistati Jaan Teemanti 140. sünniaastapäeva
Dear Prime Minister and guests,
I consider it a great privilege and honor to act as representative of the Teemant family at this exciting event organized to celebrate the 140th anniversary of Jaan Teemant. At many occasions I wished I would have been able to talk to my grandparents to obtain a deeper understanding about the family’s history. Unfortunate events in history made this impossible. Nevertheless, through the efforts of relatives, volunteers, and the Estonian Government a reconstruction of historical events has been made. These efforts provide us with valuable insights in the role Jaan Teemant played in Estonia becoming an independent country. A contribution which is today celebrated with the Jaan Teemant stamp collection.
The Teemant’s family history is as fascinating as it is full of horrors. Whereas Jaan Teemant’s deeds are documented and celebrated, the exact whereabouts of his remains is still unknown. The devotion with which Lidia Poom, his wife, practiced medicine in Estonia and Siberia is still unheard of. The escape from Estonia by Lydia and Anni Teemant, their children, led them to unknown destinations. By chance their escape boat was captured instead of destroyed by the German marine. After being forced to spend time in German work camps they continued their escape and finally settled in the Netherlands and England. As reward for a commendable career as nurse practitioner in psychiatry Anni Teemant was rewarded the Order of British Empire by Queen Elisabeth herself. Lydia Teemant devoted herself completely to her children and grandchildren. Today, Anni and Lydia have been reunited, as they rest together in the Netherlands.
Shortly after independence had been declared, I visited Estonia for the first time in 1994. The people and its culture felt strangely familiar. I instantly realized that my mother introduced me to Estonian customs, which have become an integral part of my Dutch life. One notable example pertains to hospitality. I learned during my childhood that friends, relatives, and neighbors are always welcome, even without appointment. Moreover, they should be welcomed with food, drinks and a stay for the night if necessary. But more importantly, when I am in Estonia, I sense that my family is part of this country’s heritage. And I am proud of it.
I would like to express my gratitude to several people without whom I would not be in Estonia today. Marta Klementile who, up until her death, protected the Teemant legacy and ensured the rehabilitation of Jaan Teemant. Mary Adler who returned to us important personal belongings. The Estonian government for recognizing Jaan Teemant’s historical contribution.
A country’s future depends on treasuring its past. Jaan Teemant showed to all of us how faith, devotion, loyalty, and personal sacrifice are critical to a country’s progress. Concerning the future, every time I visit Estonia I observe these qualities in a younger generation. Taking a personal perspective, every day when I look at my two sons I see how the Teemant legacy continues.
Thank you!
TÕLGE EESTI KEELDE:
Lugupeetud peaminister ja külalised!
Pean seda suureks privileegiks ja auks esindada Teemantide perekonda sellel toredal üritusel, mis on korraldatud Jaan Teemanti 140. sünniaastapäeva tähistamiseks. Olen palju kordi soovinud, et mul oleks olnud võimalus rääkida oma vanavanematega, et sügavamalt mõista meie perekonna ajalugu. Halvad ajaloosündmused ei võimaldanud seda. Siiski on ajaloolisi sündmusi taastatud sugulaste, vabatahtlike ja Eesti valitsuse jõupingutuste abil. Need jõupingutused annavad meile hindamatu võimaluse heita pilku rollile, mida täitis Jaan Teemant iseseisva Eesti riigi kujunemisel. Seda panust tunnustatakse täna Jaan Teemanti margikoguga.
Teemantide perekonnalugu on ühelt poolt põnev, kuid ka täis kohutavaid sündmusi. Kuigi Jaan Teemanti teod on dokumenteeritud ja tunnustatud, ei ole tema põrmu täpne asukoht ikka veel teada. Pühendumusest, millega tema naine Lidia Poom tegutses arstina Eestis ja Siberis, ei ole ikka veel kuuldud. Nende laste Lydia ja Anni Teemanti põgenemine Eestist viis nad tundmatutele radadele. Õnneliku juhuse läbi võeti paat, millega nad põgenesid, kinni ega hävitatud Saksa mereväe poolt. Nad olid mõnda aega sunnitud viibima Saksamaal töölaagris, siis õnnestus neil põgenemist jätkata ning nad asusid lõpuks elama Hollandisse ja Inglismaale. Psühhiaatriaõena töötamise eest autasustati Anni Teemanti Briti Impeeriumi ordeniga, mille andis üle kuninganna Elizabeth ise. Lydia Teemant pühendus täielikult lastele ja lastelastele. Praegu on Anni ja Lydia jälle koos, nad puhkavad Hollandi mullas.
Esimest korda külastasin ma Eestit varsti pärast taasiseseisvumist, 1994. aastal. Inimesed ja kultuur tundusid kummaliselt tuttavatena. Taipasin kohe, et ema oli mind kasvatanud Eesti tavade järgi, mis kujunesid Hollandis elades mu elu loomulikuks osaks. Üks näide käib külalislahkuse kohta. Ma õppisin lapsepõlves, et sõbrad, sugulased ja naabrid on alati teretulnud, ka ootamatute külalistena. Veel enam, neid tuleb vastu võtta söögi ja joogiga ja anda neile vajaduse korral öömaja. Kuid mis veel tähtsam, ma tunnen Eestis olles, et mu perekond on osa selle maa kultuuripärandist. Ja ma olen uhke selle üle.
Tahaksin avaldada tänu mitmele inimesele, kelleta ma ei viibiks täna Eestis. Marta Klementile, kes kaitses kuni oma surmani Teemanti pärandit ja tagas tema rehabiliteerimise. Mary Adlerit, kes andis meile tagasi tähtsad isiklikud asjad. Eesti valitsust Jaan Teemanti ajaloolise panuse tunnustamise eest.
Riigi tulevik oleneb tema mineviku kalliks pidamisest. Jaan Teemant näitas meile kõigile, kuidas usk, pühendumus, ustavus ja eneseohverdus on möödapääsmatu tähtsusega riigi edasiarengus. Mis puutub tulevikku, siis näen iga kord Eestit külastades neid omadusi nooremas põlvkonnas. Isiklikust vaatenurgast näen ma iga päev oma kaht poega vaadates, kuidas Teemanti pärand elab edasi.
Tänan teid!
(Tõlkinud Marja Liidja)