Ühingu ajalugu

Ühingu ajalugu

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi arengulugu

Proloog

1990. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Seltsi Kloostrimetsa Klubi Tallinna Botaanikaaias, Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi talus presidendi memoriaaltoa rajamist. Elumajas jõuti renoveerida kaks tuba ja need sisustada. Sisearhitekt Leila Pärtelpoja juhendamisel kujundati endine söögituba kõrgklassitsistliku interjööriga pidulikuks saaliks. Konstantin Pätsi endisest kabinetist sai muuseumitöötaja tööruum. Paljude asutuste ja vabatahtlike inimeste toel ning botaanikaaia giidi Elle Leesi juhtimisel tekkis Kloostrimetsas väike muuseum, mida ajavahemikus 1991–1995 külastas ligi 7000 huvilist nii kogu Eestist kui ka Austraaliast, Ameerikast, Lääne-Euroopast, Kesk-Aasiast jm. Nimekamatest külalistest mainigem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse viimast peaministrit presidendi ülesannetes Heinrich Marki ja riigisekretär Aleksander Terrast Rootsist, president Pätsi pojapoega Matti Pätsi, riigivanem Kaarel Eenpalu tütretütart Anne Eenpalu ja paljude teiste ennesõjaaegsete riigitegelaste perekonnaliikmeid välismaalt.

Seoses taluhoonete tagastamisega Pätsi järglastele tuli 1995. a augustis-septembris kogutud materjalid ja eksponaadid evakueerida. Lahkelt pakkus ajutist varjupaika munitsipaalettevõte Vival Harjumaal Viimsi mõisas, endises kindral Johan Laidoneri suvetalus, kus parajasti alustati J. Laidoneri muuseumi rajamist.

Et jätkata Eesti esimese presidendi mälestuse jäädvustamise alast tööd, toimus 1. detsembril 1995. a MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum asutamiskoosolek 14 osavõtjaga Riikliku Muinsuskaitsemeti peadirektori Jaan Tamme kabinetis Tallinna vanalinnas Uus tn 18. Arutati läbi ja võeti vastu E. Leesi ning J. Tamme koostatud põhikiri, mis sätestas, et “Muuseum kogub, säilitab, uurib, propageerib ja eksponeerib Eesti Vabariigi riigimehe ja president Konstantin Pätsi elu ja töö ning tema ajajärguga, samuti teiste Eesti riigivanematega seotud materjale teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel”. Asutamiskoosolekut hakati nimetama hoolekoguks, selle vanemaks valiti ajaloolane Küllo Arjakas. Kultuuriminister Jaak Alliku käskkirjaga nr 22 12. veebruaril 1996. a registreeritud MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi põhikirja kinnitas Vabariigi Valitsus ja 28. veebruaril 1996. a anti välja vastav registreerimistunnistus.

Muuseum Viimsis

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi loomisega tekkis ühe inimese isetegevusliku muuseumi asemele juriidiline institutsioon, museaalset vara omav organisatsioon oma juhatusega, kuhu kuulusid hoolekogu vanem Küllo Arjakas, varahoidja Elle Lees, abilised Ira Einama ja Siiri Liiv. Botaanikaaed ja Kloostrimetsa Muinsuskaitse Klubi andsid ühingule üle 155 eset, millest osa olid hinnalised originaalid. Tekkimas oli fotokogu ja alustati arhiivkogu koostamist annetustena saadud materjalidest ning E. Leesi käsikirjalistest märkmetest.

Viimsis kasutati vene sõjaväelastest mahajäetud remontimata ja kütteta suurt saali kogutud museaalide eksponeerimiseks ning vaheseinaga eraldatud väikest ruumi ajutiste väljapanekute jaoks. Tänu Vancouverist eesti pagulaste saadetud rahalisele annetusele suudeti maksta Viimsi mõisale üüri 1000 krooni kuus ja muretseda kontoritarbeid. Vähest lisatulu saadi liikmemaksudest ja korjanduskarpi kogutud annetustest.

Suurema ettevõtmisena korraldati koos Vivali juhi Matti Raaliga 1996. a veebruaris mõisakuu, mille jooksul tutvustati Viimsi mõisa peahoones osaliselt kasutatavaid ruume, mõisa ajalugu, aga ka esimesi samme tegevate Kindral Laidoneri Muuseumi ja Konstantin Pätsi Muuseumi eksponaate. Ühiselt Kindral Johan Laidoneri Seltsiga korraldati pidulik aktus Eesti Vabariigi 78. aastapäeva tähistamiseks. Mõisakuu tõi Viimsisse palju külastajaid, äratas laiemalt huvi nii Eesti riikluse kui sõjaajaloo vastu ja levitas infot kahest uuest muuseumist. Aasta lõpuks kahekordistus Konstantin Pätsi Muuseumi liikmete arv.

Viimsi perioodil alustas meie ühing mälestusürituste sarja “Eesti riigivanemate saatus”. Hakati tähistama avalike ettekandekoosolekute ning väljapanekutega riigivanemate sünni- ja surma-aastapäevi. Ühiskonna huvi ja nõudlus ajalooteadmiste järele oli suur, see omakorda innustas ühingu tegevust. Külastajad täiendasid aktiivselt dokumendiarhiivi ja fotokogu, rääkisid mälestusi, andsid sageli häid ideid. Mõlema muuseumiga tutvus nii president Lennart Meri kui president Arnold Rüütel. Tekkisid pidevad kontaktid endiste riigivanemate ja ka teiste riigimeeste järglastega, kes heameelega osalesid meie üritustel. Korraldati terve seeria loenguid ajateenijaile – Viimsis hakkas kujunema isamaalise kasvatuse keskus. Näis, et on võimalik välja arendada ühise eesmärgiga kaksikmuuseum, mis koosneks nii president Pätsi kui kindral Laidoneri memoriaalosast.

Tegelikult aga eksisteeris mõlema muuseumi kontseptsioonis juba algselt eraldusjoon, kuna üks oli selgelt militaarse suunaga, teine aga tsiviilsuunaga. Ka külastajad jagunesid kaheks – huvi sõjaajaloo vastu oli meestel suurem kui naistel, naised aga huvitusid rohkem riigijuhtidest ja riigi ajaloost üldiselt. Kahe muuseumi juhtide ühisel nõupidamisel ajaloolaste ja Viimsi vallavanemaga arutati muuseumide tulevikku ning otsustati jätkata eraldi.

Nähes MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevuses potentsiaalset kasu, pakkus Eesti Ajaloomuuseumi direktor Toomas Tamla eksponeerimise ja töötamise võimalust riikliku muuseumi Maarjamäe filiaali juures endises Orlovi lossis. 1997. aasta septembris-oktoobris kolitigi Maarjamäele.

Muuseum Maarjamäel

Koos Ajaloomuuseumiga pandi ühte ruumi üles püsiekspositsioon ja 23. veebruaril 1998. aastal avati pidulikult peaminister Mart Siimanni osavõtul Riigivanemate tuba. Külastajad saavad tutvuda toaga Ajaloomuuseumi lahtioleku aegadel ja tellida loengu riigivanematest.

Ühing sai tasuta enda käsutusse ka väikese töökabineti. Ekspositsioonist üle jäänud esemed paigutati Maarjamäe fondihoidlatesse ja tööruumidesse. Sel ajal rohkemat ei võimaldanud riigimuuseumi vaevanud ruumikitsikus. Siiski avanesid uues asukohas tunduvalt paremad töötingimused kui Viimsis. Oli võimalik tegelda otsese muuseumitööga ja jätkata arhiiv- ja fotokogu laiendamist. Tekkis väike raamatukogu, muretseti juurde riigivanematega seotud museaale. Oleme tänulikud tolleaegsele siseminister Tarmo Loodusele arvuti eest ja riigivanem Juhan Kuke järglastele nende poolt kingitud printeri eest. Tänu sponsoritele, kelle hulgas oli mitmeid väliseestlasi, õnnestus restaureerida Aleksander Kulkoffi suuremõõduline maal president Pätsist ja viimase poolt oma hambaarstile kingitud ravitool.

Kõigi riigivanemate mälestamiseks on peetud pidulikke ettekandekoosolekuid, mida on ilmestanud järjest täienevad väljapanekud. Muuseumi kroonika jaoks on lindistatud ettekandeid, tehtud fotosid ja filme, arhiivis on säilitatud kutsed ning külalisteraamatud. Suurüritustele on alati kaasatud televisioonikanalid, on antud intervjuusid Eesti Raadiole ja avaldatud artikleid päevalehtedes. Rahvarohked on olnud mälestusplaatide ja -kivide avamised riigivanemaile, ajaloolised konverentsid ning mälestusteenistused kalmistutel. Muuseumi viieaastast tegevust tähistati 2000. aastal piduliku konverentsiga Teaduste Akadeemia presiidiumisaalis. Aasta hiljem avaldati Küllo Arjaka koostatud artiklite kogumik pealkirjaga “Konstantin Pätsi tegevusest”. MTÜ 10. aastapäeva tähistanud konverents peeti Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis 3. detsembril 2005. a ja selle tähtpäevaga seotud kogumik on ilmumas 2007. aastal. Pikkade aegade tööviljana ilmus 2006. a septembris Elle Leesi koostatud trükis “Eesti riigivanemad. Märtrid ja tulehoidjad” 15 riigivanema portreefoto ja elulooga, mille ingliskeelne variant ilmub samuti 2007. a. Seoses sellega väärib erilist märkimist 22. septembril 2006. a toimunud mälestusteenistus Toomkirikus kõikide Eesti riigivanemate auks, millest võttis osa EELK peapiiskop Andres Põder.

President Pätsi 130. sünniaastapäeva puhul 2004. a avati Tallinnas Akadeemilise raamatukogu muuseumitoas 150 eksponaadiga Elle Leesi ja Ira Einama koostatud näitus “Konstantin Pätsi elust ja tööst”. Sama näitust eksponeeriti 2005. aastal Narvas Hermanni kindluse tornis. Osa sellest näitusest rändab stendidena mööda Eestit: 2005. a Narva Eesti Majas ja Toila Oru koolimajas, 2006. a Pärnumaal Uulus, Tahkurannas ja Võistes, 2007. a Pärnu linnakodaniku majas ja Pärnu Kuninga tänava põhikoolis.

Tallinnas on asetatud 4 mälestustahvlit: Friedrich Akeli, Otto Strandmani, Ado Birki ja Juhan Kuke majadele. Sauel on Jaan Teemanti talukoht tähistatud mälestuskiviga, Friedrich Akelile on sünnikohas Hallistes püstitatud mälestusmärk, samuti Juhan Kukele tema sünnikohas Käru külas Lääne-Virumaal. Mälestustahvel on paigutatud ka minister August Jürima majale Vaali külas Järvamaal.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on igal aastal korraldanud keskmiselt 10–12 ettevõtmist. Projekte on rahastanud Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Tallinna linnavalitsus, Eesti Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital, Stockholmi Muinsuskaitse Selts, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, toetanud on väliseestlased, mitmed omavalitsused, Eesti Olümpiakomitee, AS Sangar, Paulig Baltic AS, AS Flora jpt.

Liikmeskond – nüüdseks ligi poolsada liiget – on juhatust alati aktiivselt toetanud. Alates 2006. aasta II kvartalist on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum saanud riigieelarvelist toetust Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu ja see on võimaldanud tasustada ühingu tegevjuhi tööd.

Olgu tänatud ka meie head koostööpartnerid: Eesti Kaitseväe puhkpilliorkester ja dirigent Indrek Toompere, Eesti Meestelaulu Selts ja dirigendid Jüri Rent ning Kuno Areng ja esimees Jaan Ots, Kaitseliidu orkester ja koor ning dirigent Jaak Karlis, Eesti Piirivalve orkester ja dirigent Arvi Miido, laulja Erich Krieger, Eesti Lipu Selts ja Jüri Trei, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku ülempreester Emmanuel Kirss, Rahvusraamatukogu, Akadeemilise raamatukogu baltika osakond, Eesti Ajaloomuuseum, Viljandi muuseum, Harjumaa muuseum, Eesti Sõjamuuseum, Saaremaa muuseum, Järvamaa muuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu Pärnu büroo ja Tiina Tojak, Piirivalve Ohvitseride Kogu, Tallinna Memento ühendus ja lippur Jüri Kindel, Riigiarhiiv, Välisministeeriumi arhiiv, Tallinna Botaanikaaed, Eesti Teaduste Akadeemia, Kindral Johan Laidoneri Selts.

Tagasi ülesse