Möödunud aasta tegevus kulges meie põhikirja ja juhatuse kavandatud aastaplaani silmas pidades. Muudatused plaanis tekkisid objektiivsetel põhjustel.
1. jaanuaril 2007. aastal oli MTÜ-l 54 liiget, neist 3 välisliiget – 2 Rootsis ja 1 Austraalias. Aasta algul tuli juurde 2 uut liiget. Sügisel lahkus surma läbi Eesti Vabariigi esimese riigikontrolöri Anton Palvadre tütar Lea Palvadre, aasta lõpuks jäi koosseisu 55 liiget. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 5-liikmeline juhatus on pidanud aasta jooksul 7 koosolekut, üldkoosolekuid on olnud üks. Põhilist tööd on teinud üks palgaline juhatuse liige nii tegevjuhina kui projektijuhina kooskõlas juhatuse otsustega.
Aasta jooksul korraldati 22 üritust ja võeti 15 korral osa partnerite tegemistest. Ühingu liikmete aktiivsus paistab igal pool silma: sageli oleme kohal olnud oma rahvuslipuga, oma ürituste kohta oleme avaldanud pressiteateid, andnud intervjuusid raadiole ja televisioonile. Oleme tänulikud headele koostööpartneritele, kelleks on: Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti välisministeerium, Memento Tallinna Ühendus, Kindral Johan Laidoneri Selts, SA Jaan Poska Mälestusfond, Korporatsioon Fraternitas Estica, üliõpilasselts Rotalia, Saue vallavalitsus, Tallinna Ülikool, Pärnu Muinsuskaitse Selts, Tahkuranna vallavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit jpt.
Lisaks traditsioonilistele riigivanematega seotud tähtpäevaüritustele võtsid meie liikmed osa Vabadussõja vaherahu meenutamisest reaalkooli Poisi juures, admiral J. Pitka mälestussamba avamisest, Tallinna märtsipommitamise aastapäeva üritustest, märtsi- ja juuniküüditamise aastapäeva leinatalitustest, muinsuskaitsekuu läbiviimisest, lipupäevast Toompeal, Jüriöö pargi pidulikest rahvaüritustest, taasiseseisvuspäeva tähistamisest Kadrioru roosiaias jt. Muinsuskaitsekuul korrastati riigitegelaste haudu Tallinna kalmistutel, istutati Tahkurannas president Pätsi mälestussamba juures 100 roosipõõsast ja korraldati Poska Maja renoveerimise ajal kolmel korral koristustalgud.
Meie suurettevõtmiseks kujunes 30. novembril vabariigi 90. aastapäevale pühendatud teaduslik ajalookonverents projekti „Alasi ja haamri vahel” raames koos näitusega ja raamatu esitlusega. Projekti toetasid kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Konverentsil käsitleti 1930. aastate Eesti valitsuspoliitikat, ettekandeid oli 5. Näitusel eksponeeriti esmakordselt Konstantin Pätsi hauast Buraðevos leitud esemeid, tutvustati Pätsi tõlketöid jm rariteetseid materjale. Raamatut „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ reklaamiti edukalt ja 1500st trükitud eksemplarist müüdi enamus ära aasta lõpuks.
Koos välisministeeriumiga organiseeriti riiklik pärgade panek president Konstantin Pätsi ja dr Konstantin Koniku haudadele Metsakalmistul iseseisvuspäeva talitusel. Samal korral kaunistati lillede ja küünaldega ka president Lennart Meri, riigivanemate August Rei ning Aleksander Warma hauad. Sellega alustati koostöös Kaitseliidu Tallinna Maleva orkestri ja segakooriga uut traditsiooni. Kolmandat aastat järjest on sellele mälestustalitusele kaasa haaratud pealinna mitmete lasteaedade lapsed. Üritusel osales üle 100 inimese.
Eriti rahvarohkelt toimus traditsiooniline Kloostrimetsa talu mälestuspäev Konstantin Pätsi haual ja kõnekoosolekuga presidendi suvetalu õuel koos Matti Pätsi perekonnaga. Hingepalve pidas EAÕK ülempreester Emmanuel koos üleskutsega austada oma rahva suurmehi. Pidulikkust suurendasid mitmete organisatsioonide lipud hauaplatsil.
Septembris tähistati koos Saue vallavalitsusega ja Eesti Meestelaulu Seltsiga riigivanem Jaan Teemanti 135. sünniaastapäeva. Pidulik talitus toimus Veskimetsa talu mälestuskivi juures ja ettekandekoosolek Laagri põhikooli saalis. Kohapeal esitletud trükisele Jaan Teemantist andsime rohkesti pildimaterjali muuseumi arhiivifondist.
Peale riigivanemate peeti meeles ka Jaan Poskat mälestustalitusega Siselinna kalmistul Tartu rahu päeval ja Poska surma-aastapäeval. Poska tn 8 peeti ettekandekoosolek ja kohtuti Tallinna linnavolikogu esimehega, filmiti Poska Maja renoveerimise käiku ja koristamistalguid.
Aasta jooksul avati 6 näitust, neist 2 Pärnus, 1 Tõstamaal, 1 Kaismal, 1 Kodilas ja 1 Tallinnas. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” on nõutav raamatukogudes ja koolides ning kujunenud heaks abimaterjaliks ajalooõpetajatele. Kokku on näitusi külastanud üle 1000 inimese. Esimeses kvartalis avasime kodulehekülje, mida pidevalt täiendatakse. Korrastati muuseumi raamatukogu ja ajakirjade fond, koostati bibliograafiline kataloog ning sisestati arvutisse 550 nimetust. Fotokogu ja arhiivkogu on aasta jooksul tublisti lisa saanud ning vajab samuti arvutiseerimist. Seejuures puuduvad täiesti fotode, filmide, dokumentide ja esemete hoidmiseks hädavajalikud tingimused, rääkimata töötingimustest. Riigivanemate toa sulgemisega 1. juunist seoses Ajaloomuuseumi uute plaanidega kadus meil kahjuks museaalne väljund Eesti riigivanemate tutvustamiseks. Nagu ebaõnnestusid presidendikantselei varasemad püüdlused rajada riigivanemate muuseum Weizenbergi tänavale, nii on Tallinna linnavalitsus loobunud ka plaanist anda ruume meie MTÜ-le Jaan Poska Majas. Karjuv vajadus ruumide järele sunnib otsima alternatiivseid lahendusi riigi juubeliaastal.
Tänu riigieelarvelisele tegevustoetusele presidendikantselei poolt saavutas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 2007. aastal silmapaistvat edu. Majanduslik kindlustunne ja MTÜ liikmete aktiivsus annab julgust riigi 90 aasta juubeliürituste väärikaks tähistamiseks ja kavandatud ülesannete edukaks täitmiseks 2008. aastal.
Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht