Mittetulundusühingu tegevus 2016. aasta jooksul kulges juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekul kinnitatud kalenderplaani alusel. Ürituste plaan on avalikkusele nähtav kodulehel. Tegevuse kavandamisel jälgiti ühingu põhikirjalisi eesmärke ja juhatuse koostatud eelarveprojekti. Riigieelarvelise toetusega kaeti MTÜ kulud peamiselt tegevjuhi töötasudeks, riigimaksudeks, ruumide rendiks ja sisulise tegevusega seotud väljamakseteks. Lisaks kasutati tegevuskulude katteks 2015. a jääki raamatumüügist, liikmemakse ja annetusi.

2016. a jooksul peeti üks üldkoosolek ja 7 juhatuse koosolekut. Üldkoosolekul võeti vastu otsus sularahakorjanduse alustamiseks Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks Tallinna, samuti korrigeeriti MTÜ põhikirja ja viidi vastavusse mittetulundusühingute seadusega. President Pätsi mälestusmärgi asjus esitati MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja 6 toetava organisatsiooni (Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, SA Jaan Poska Mälestusfond ja korporatsioon Fraternitas Estica) nimel kirjalik pöördumine Riigikogu juhatuse poole 18. jaanuaril 2016. Riigikogu juhatus andis oma kantseleile korralduse alustada vastavat menetlust. 9. augustil valisid nimetatud organisatsioonide juhid Trivimi Velliste esindama neid Riigikogu juhatuse ja kantselei juhatajaga läbirääkimistel ning organiseerimistöö korraldamisel. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum avas SEB Pangas mälestusmärgi rahastamiseks erikonto, millele oli 31. detsembriks laekunud annetusi üle 10 000 euro. T. Velliste juhtimisel on läbi viidud 3 arutluskoosolekut, millest võtsid osa skulptorid, ajaloolased, nimekad kultuuritegelased ja arvamusliidrid. Selgelt pooldatakse ettepanekut Pätsile pühendatud mälestusmärk paigutada Toompeale Kuberneri aeda riigi 100 aasta juubeliks. 2017. a jätkub ettevalmistus konkursi korraldamiseks ja koostöö Riigikogu juhatuse ning kantselei vastava komisjoniga. Samal ajal jätkub ülemaaline korjandus. Kirjalikult on oma toetust K. Pätsi mälestusmärgi rajamiseks avaldanud ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja Helsingi ülikooli Savo osakond.

Aasta suursündmuseks kujunes jaanuaris Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine, mis koos SA Jaan Poska Mälestusfondi ja Jõgeva omavalitsusjuhtidega viidi läbi Poska sünnikohas Laiusel mälestustoiminguga ning Kuremaa lossis konverentsiga. Sel puhul korraldas Pätsi Muuseum bussiväljasõidu. Aktiivselt osaleti ka Kadriorus Jaan Poska mälestusmärgi avamisel 24. jaanuaril.

Koostöös Türi vallaga tähistati 22. märtsil Kurla külas ja Kabalas riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva. Osa võttis aukülalisena August Rei tütar Hilja koos tütrega Rootsist. Ka sel puhul korraldati väljasõit bussiga mitmete ühiskondlike seltside kulul. Samal päeval esitles Eesti Post Riigikogu saalis uut A. Rei postmarki ja tervikvara.

17. augustil leidis aset Tõnis Kinti 120. sünniaastapäeva tähistamine koostöös Riigikantselei, Suure-Jaani valla ja maaeluministeeriumiga. Sel korral toimus Metsakalmistul mälestustalitus ja ministeeriumis postmargi esitlus ning konverents. Kohal olid aukülalistena Tõnis Kinti poeg Oole Kint Rootsist ja pojanaine Saima Kint USAst. Konverents oli erakordselt huvitav ja osavõtt rohkearvuline.

5. septembril korraldas Pätsi muuseum koos Riigikantselei protokolliosakonnaga riigivanem Friedrich Akeli 145. sünniaastapäeva mälestustalituse Metsakalmistul sümboolselt tulevase riigivanemate kenotaafi asukohal. Tähtpäevakõne pidas Tivimi Velliste, osalesid Fr. Akeli sugulased Eestist. 6. septembril tähistasime Nikolai Pätsi 145. sünniaastapäeva Nevski kalmistul koos Eesti Apostellik-Õigeusu kiriku sinodi esindaja isa Justinusega, kes pärast hingepalvet tutvustas rahvale restaureeritud Püha Anna ja Simeoni kirikut Ahtri tänaval. MTÜ juhatuse liikmed korrastasid unustusse jäetud hauaplatsi.

Märkimist väärib veel vastupanuvõitluse päeva tähistamine 22. septembril kaunite lippudega ümbritsetud Otto Tiefi hauaplatsil rahvarohke mälestustalitusega, kus esines kõnega viitseadmiral Tarmo Kõuts. Sellele järgnes väljasõit Rakverre, kus toimus linnapea vastuvõtt ja ekskursioon linna peatänaval ning teatrikinos. Kümnes riigivanematele pühendatud piiskoplik mälestusteenistus leidis aset Rakvere kirikus.
Nimetatud suurüritustele lisaks toimusid traditsioonilised tähtpäevalised üritused, nagu 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev Metsakalmistul ja 2. veebruaril Tartu rahu aastapäev Jaan Poska haual hingepalvega, 23. veebruaril talitus Metsakalmistul koos välisministeeriumi ja Meestelaulu Seltsiga. Oma lipuga osaleti 9. märtsil Tallinna pommitamise ning 25. märtsi suurküüditamise aastapäevadele pühendatud leinatalitustel koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Memento ja teiste organisatsioonidega. Aprillis ja mais võeti osa muinsuskaitsekuu üritustest ja talgutest. 21. mail süüdati küünlad Metsakalmistul K. Pätsi, K. Koniku ja K. Türnpu haudadel seoses Konstantini päevaga. 4. juunil toetati aktiivselt lipupäeva Toompeal ja 14. juunil leinapäeva Harjumäel. 3. juulil mälestati koos Jaan Tõnissoni Seltsiga Tartus Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni. 30. juulil leidis aset Kloostrimetsa talu mälestuspäev Metsakalmistul ja presidendi endises suvetalus Kloostrimetsas. 20. augustil kaunistati presidendikantselei roosiaias Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstid imeilusate lillekimpudega. President Pätsi ümbermatmise aastapäeval 21. oktoobril peeti hingepalvega mälestustalitus Metsakalmistul.19. novembril toimus koos Tallinna Teadlaste Majaga rahvuse teemat käsitlev rahvarohke konverents Toompeal Teaduste Akadeemia majas. Uuel aastal kavandatakse sellele järge.

Teavet avalikest üritustest levitati interneti kaudu ja pressiteatena meediakanalitele. Kõik MTÜ üritused on läbi viidud avalikult, jäädvustatud videofilmidele ja fotokroonikasse. Kodulehele on lisatud kõnesid ja artikleid ning linke. Foto- ja filmiarhiivi kõrval on täienenud raamatukogu ning dokumendiarhiiv. Aasta jooksul on arvele võetud kogu raamatukogu, mida järgneval aastal püütakse selekteerida arhiiv- ja kasutatavaks laenutusraamatukoguks Hüüru mõisas.

Ruume renditakse Hüüru külaseltsilt Hüüru mõisahoones 15 km kaugusel Tallinnast. Remontimata ruumes on elekter ja küte olemas. Samas on ka muuseumihuvilisi vastu võetud ja tutvustatud MTÜ tegevust. Kodanikupäeva tähistati koos Hüüru raamatukogu ja külaseltsiga. Sel puhul leidis aset kontsertetendus ja muuseumitoas sai tutvuda tagasihoidliku päevakohase väljapanekuga. MTÜ asjaajamistöö ja tegelik juhtimine toimub siiski tegevjuhi korteris, kuna transpordiühendus Hüüruga on ebamugav. MTÜ kasutab raamatupidamise teenust bilansi koostamiseks ja kassapidamise kontrollimiseks ning maksete deklareerimiseks. Eelarvelise raha kasutamine on kontrollitav kuludokumentidega.

Aasta lõpul deponeeris MTÜ 6 antiikset mööblieset Riigikantseleile peaministri külalistemaja interjööris kasutamiseks. Restaureerimiskulud kandis Riigikantselei. Hea koostöö tulemusena on kavas 2017. a avada Eesti riigivanemate kenotaaf Metsakalmistul 9 riigivanema mälestuseks, kes puhkavad teadmata hauas.
Enne aastavahetust lahkus meie hulgast üks liige, seega on liikmeid järel 57. Vaatamata kõrgele vanusele ja tervisehädadele on kolmandik liikmeskonnast väga aktiivne ja hoiab meie lippu au sees. 5-liikmeline juhatus tegutseb heas koostöövaimus, juhatuse esimees Trivimi Velliste on ühiskonnas laialt tuntud ja alati oodatud kõnemees. Tegevjuht hoiab pidevalt kontakte paljude koostööpartneritega, genereerib uusi ideid ja püüab neid ka ellu viia.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on kasutanud riigieelarvelist toetust vastutustundlikult ja ökonoomselt oma põhikirjaliseks tegevuseks. Tulemuseks on positiivne tagasiside ühiskonnast ja huvi kasv MTÜ tegevuse vastu, mis tõestab omakorda selgelt riigivanemate muuseumi vajalikkust.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht