Ühing kaotas 2015. aastal surma läbi ühe liikme ja võttis vastu ühe uue liikme. Seega oli 31. detsembri seisuga nimekirjas endiselt 58 liiget, neist üks auliige ja viis välisliiget. Vanim liige on 90-aastane ja noorim 32-aastane.
Aasta jooksul peeti seitse juhatuse koosolekut ja üks üldkoosolek. Ühing korraldas 2015. aastal traditsioonilisi mälestusüritusi kokku 14 korral, neist seitse koos pikaajaliste partneritega. Ühingu juhatus on 5-liikmeline, tegevjuht saab minimaalset töötasu. Vaatamata vanusele on ligi pool liikmeskonnast toetanud aktiivselt juhatuse ettevõtmisi ja saanud vastu nii suulisi kui kirjalikke tänuavaldusi.
Vastavalt põhikirjalisele tegevusele tähistati riigivanematega seotud olulisi tähtpäevi: Jüri Uluotsa 70. surma-aastapäeva konverents Tartus koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga, Jüri Uluotsa 125. sünniaastapäeva postmargi pidulik esitlus Tallinnas koos Eesti Posti ja Riigikantseleiga, Jüri Jaaksoni 145. sünniaastapäev Viljandis ja Saarepeedil koos Viljandi valla ja Eesti Panga Muuseumi juhtidega ning Tallinnas koos Eesti Panga Muuseumiga – kõik jaanuarikuus.
Märtsis sõitsime Pärnusse, kus leidis aset mälestustalitus Pärnu Metsakalmistul ja ettekannete koosolek Vana-Raeküla koolis seoses maamõõtja ja geograafi, president Pätsi noorema venna Peeter Pätsi 135. sünniaastapäevaga. Aprillis tähistati suurejooneliselt iseseisvusmanifesti autori ja riigimehe Juhan Kuke 130. sünniaastapäeva koos perekonnaliikmete, sugulaste ja sõpradega. Peeti mälestustalitus Tallinna Hiiu Rahu kalmistul ning Juhan Kuke perekond korraldas vastuvõtu Nõmmel. Lisaks korraldati väljasõit Väike-Maarja valda, kus toimus mälestustalitus Juhan Kuke sünnipaigas Käru külas ja ettekandeõhtu Väike-Maarja rahvamajas.
Juunis peeti Aleksander Varma 125. sünniaastapäeva mälestustalitus Metsakalmistul ja Eesti Posti tervikvara esitlus Viinistu Kunstimuuseumis koos Riigikantseleiga.
Juulis leidis aset väljasõit Tartusse seoses Jaan Tõnissoni, Jaan Teemanti ja Friedrich Karl Akeli surma-aastapäevaga, mis päädis Jaan Tõnissonile mälestuskivi avamisega Raadi kalmistul perekonna rahulas ning MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi korraldatud seminariga EÜSi majas.
Traditsiooniks on kujunenud 22. septembril vastupanuvõitluse päeva talitus Metsakalmistul Otto Tiefi haual koos Kaitseliidu, akadeemiliste organisatsioonide jt esindajate osavõtul. Talitus viidi läbi ka 2015. aastal. Seejärel sõideti bussitäie rahvaga Paidesse, kus leidis aset sõpruskohtumine Paide ja Järvamaa juhtidega Paide raekojas. Paide Püha Risti kirikus peeti piiskoplik riigivanemate mälestusjumalateenistus ja paigaldati mälestustahvel metsavendadele. Mälestuspäeva lõpul tutvuti Paide linna miljööväärtusliku arhitektuuri ajalooga.
21. oktoobril tähistati Konstantin Pätsi ümbermatmise 25. aastapäeva rahvarohke mälestustalitusega Metsakalmistul ja piduliku vastuvõtuga Toompeal Soome suursaatkonnas, kus otsustati ühiselt akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide esindajatega, et vaja on alustada Eesti riigi rajajale ja presidendile Konstantin Pätsile mälestusmärgi püstitamist Tallinnas Toompeal.
Viimane bussiväljasõit leidis aset 29. novembril seoses Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva tähistamisega. Vaatamata külmale ilmale toimus mälestustalitus Kadrina vallas Vandu külas riigimehe sünnipaigas ja ettekandekoosolek Kadrina raamatukogus koos omavalitsuse esindajate ja kultuurijuhtidega. Riiklik talitus peeti 30. novembril Tallinna Siselinna kalmistul perekond Strandmani äsja renoveeritud hauaplatsil koos riigikantselei ja välisministeeriumi esindajatega.
2015. aastal ilmus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja kirjastuse Aade ühistööna trükist artiklite kogumik „Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja“, mida esitleti veebruaris Eesti Panga Muuseumis ja aprillis Väike-Maarjas. Raamatu ilmumisega tõusis unustatud riigimees Juhan Kukk väärikale positsioonile Eesti ajalooliste suurkujude seas. Aasta teisel poolel alustati raamatu tõlkimist inglise keelde.
Aasta jooksul toimunud seminaride ja ettekandekoosolekute kõrval tuleb eriti märkida 19. novembril koostöös MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsiga läbi viidud ajalookonverentsi „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“ Teaduste Akadeemia majas Toompeal. Huvi konverentsi vastu oli erakordselt suur, sest ettekandjad käsitlesid põhjalikult ühiskonda erutavat Eesti riigi poliitikat 1930. aastate teisel poolel. Ajaloolaste uuringutest selgus, et saatuslikud otsused 1939.–1940. aastal olid tol ajal ainuõiged ja ei vaja enam kaasaegsete jätkuvat diskussiooni, sest Eesti kaotas oma riigi de jure, kuid mitte de facto, kuna säilisid rahvas ja territoorium, mis võimaldas riiki taastada.
KÜSKi projekti „Õpime ajaloost“ raames alustatud ja koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga lõpule viidud rändnäitus Eesti riigipeadest avati Okupatsioonide Muuseumis veebruari algul. Näitust on esitatud aasta jooksul paljudes koolides, raamatukogudes ning rahvamajades üle Eesti.
2015. aasta lõppes MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 20-aastase tegevuse kokkuvõttega pidulikul aktusel Konstantin Pätsi Sanatoorse Vabaõhukooli renoveeritud ruumides.
Aasta lõpuks suudeti ühingu varad Pirita Koselt, Maarjamäelt ja vanalinnast koondada kokku rendipinnale Hüüru mõisas, kus on tagatud küte ja elekter ning pärast sanitaarremonti võimalik alustada fondide korrastamist ja arhiveerimist. Viidi läbi kontoritehnika hooldus ja täiendus, lepingulise tööna arhiveeriti ühingu asjaajamise dokumentatsioon perioodil 1996–2014 ning alustati fotode digiteerimist.
Tegevuskulud kaeti riigieelarvelise toetuse (13 102 eurot), SA Eesti Represseeritute Abistamise Fondi projektirahastu (1000 eurot) ja liikmemaksude abil ning raamatute müügist laekunud sissetulekute arvelt.
Läheneva Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva raames jätkati riigivanemate kenotaafi valmistamise tehnoloogia testimist ja alustati koostöös presidendikantselei ning riigikantselei protokolliosakonnaga Metsakalmistul paiknevate riigipeade haudade korrastamise organiseerimist.
Juhatus on koostanud ka 2016. aasta tegevuse kalenderplaani.
Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht