Hilja Rei kõne riigivanem August Reile pühendatud postmargi esitlusel Toompea lossi Valges saalis 22. märtsil 2016

Hilja Rei kõne riigivanem August Reile pühendatud postmargi esitlusel Toompea lossi Valges saalis 22. märtsil 2016

Hilja Rei kõne riigivanem August Reile pühendatud postmargi esitlusel Toompea lossi Valges saalis 22. märtsil 2016

Minu isa August Rei tuli Rootsi 1940. aastal. Mina olin sellel ajal veel Tallinnas ja Rootsi sõitsin 1943. aastal saksa laeval koos Marta Lutsuga, kes oli Therese Rei õde. Seega kohtusin oma isaga Rootsis, kui olin viieaastane.

Millega isa Rootsis tegeles peale poliitika – talle meeldis väga Charlie Chaplin, nii et tema filme vaadates lausa kukkus peaaegu naerdes toolilt. Mina ise ei saanud aru, mis nendes filmides nii naljakat oli. Kui näiteks suured mehed viskasid väikse Chaplini vette, siis minu arvates olid nad pahad.

Elasime Regeringsgatan – valitsuse tänaval Stockholmi kesklinnas. Kui sain seitse, siis kolisime Stockholmi eeslinna. Elasime seal neljakesi – mina, ema, isa ja tädi Marta Luts. Meil oli ka koer – must kokkerspanjel Timmy, kes oli Põhja-Euroopa kõige kartlikum koer. Korter oli kolmetoaline. August Rei elas seal kuni surmani.

Poole tunni kaugusel meie kodust asus mets, kus käisime tihti isaga ja Timmyga jalutamas ning marju ja seeni korjamas. Isa õpetas mind erinevaid seeni ära tundma ja see oli minu ja isa oma aeg. Ema ei käinud kunagi meiega koos.

Isa oli ka muusikast väga huvitatud. Minu ema ja tema õed-vennad (kokku seitse) olid ka muusikaga seotud, kõik mängisid vähemalt ühte instrumenti. Isa ja ema tahtsid väga, et mina ka hakkaksin muusikaga tegelema, aga seda ma ei tahtnud. Mind pandi õppima klaverit, aga mulle see ei meeldinud. Peale alumiste naabrite kaebuse minu klaverimängu kohta lubati mul lõpetada klaveriõpingud.

Käisime isaga ka prantsuse filmiõhtutel Alliance Française´s, millest sai alguse ka minu suur filmihuvi. Kolisin kodunt, kui olin 17-aastane, õppisin arstiks ja töötasin terve elu arstina, nüüd olen pensionär.

Tahaksin tänada Riigikogu ja Eesti Posti selle ürituse korraldamise eest. Ühtlasi suur tänu ka Konstantin Pätsi muuseumile ja personaalselt proua Elle Leesile suure töö eest Eesti riigijuhtide mälestuse jäädvustamise eest.

Tagasi ülesse