Möödunud aastal viisime läbi 8 tähtpäevalist avalikku üritust, millest mõned on juba muutunud traditsioonilisteks, nagu mälestustalitused Metsakalmistul president Pätsi surma- ja sünniaastapäeval ning Kloostrimetsa talu mälestuspäeval. See on ka loomulik, kuna meie ühing kannab Eesti Vabariigi esimese presidendi nime. Kindlaks koostööpartneriks on meile saanud Eesti Apostelliku Õigeusu Issanda Muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirs, kes on alati pidanud hingepalve Konstantin Pätsi haual. Suureks toeks on meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor ja välisministeeriumi protokolliosakond. 23. veebruar kuulub riiklike ürituste kalendrisse ja president Pätsi kõrval mälestatakse sel päeval ka tema võitluskaaslasi Konstantin Konikut Metsakalmistul ning Jüri Vilmsi Pilistveres. Tahame muuta traditsiooniliseks Jaan Poska mälestamise tema perekonna kalmul Tallinnas nii Tartu rahu päeval kui Jaan Poska surma- ja sünniaastapäeval.
2002. aastal möödus mitme riigivanema surmast 60 aastat. Kaarel Eenpalu surma-aastapäev langes kokku kodutütarde organisatsiooni 70. aastapäevaga, mille tähistamisest võtsime osa Tallinnas Õpetajate Majas kodutütarde peavanema Anne Eenpalu kutsel.
Ado Birgi 60. surma-aastapäeva tähistasime Tartu rahu päeval tema endisele kodumajale paigutatud mälestusplaadi juures Nõmmel Kirde tn 14 vastavalt EAÕ kiriku kombestikule.
Riigivanemate Jüri Jaaksoni, Ants Piibu ja Juhan Kuke 60. surma-aastapäeva pidulikuks tähistamiseks puudusid kahjuks tingimused, see-eest toimus ettekandekoosolek Pagari tänaval siseministeeriumi imeilusas sinises saalis endise põllutööministri ja president Pätsi kaasvõitleja Jaan Hünersoni 120. sünniaastapäeval. Küllo Arjaka loengut täiendasid isiklike mälestustega meie ühingu liikmed Elvi Pirk ja Lea Palvadre.
Aprillis tähistasime pidulikult Vabadussõja risti kavaleri kapten August Sarapuu 110. sünniaastapäeva Tartus Pauluse kalmistul koos A. Sarapuu tütre Eda Sarapuuga, kes on ka meie ühingu liige. Möödunud aasta tähtsündmuseks võib pidada riigivanem Jaan Teemanti 130. sünniaastapäeva tähistamist septembri lõpus. Koos Saue vallavalitsuse ja ÜS Rotalia vilistlastega pidasime endise Veskimöldre talu mälestuskivi juures austamiskoosoleku. Järgnes väljasõit Raplamaale Hageri kalmistule koos riigivanema sugulastega. Külastati ka Jaan Teemanti sünnitalu, mille uus omanik on tänaseks taastanud peaaegu selle endises suuruses.
Hageri kirikukoguduse hooldekodu ruumes peeti konverents ja avati fotonäitus meie ühingu kogude põhjal. Üritus lõppes ekskursiooniga ja lõunasöögiga samas hoones. Täname kaastöö eest talupidaja Priidu Rõõmust ja Hageri kiriku pastorit.
Juulis käisime ekskursioonil Toila Orul, giidiks oli endine Toila keskkooli direktor, kes tutvustas üksikasjalikult presidendi suveresidentsi saatust. President Pätsi perekonna küüditamise aastapäeval viidi Metsakalmistul läbi traditsiooniline mälestustalitus, millel oli rohkesti osavõtjaid, ja jalutuskäik botaanikaia rosaariumis, kus sel ajal õitseb alati ka teeroos “Staatspräsident Päts”. 25. augustil võttis meie ühingu juhatus osa Aleksander ja Marta Warma urnide riiklikust ümbermatmise talitusest Metsakalmistul ning vastuvõtust välisministeeriumis, kus mälestuskõnega esines ka Rootsi suursaadik.
Aasta lõpus tutvusime Kadriorus presidendi administratiivhoonega. Pärast seda toimus kohtumiskoosolek vabariigi presidendi Arnold Rüütliga. See kohtumine pani tugeva aluse meie järgnevale koostööle presidendi kantseleiga. Põhiliselt arutasime meie ühingu rahastamise võimalusi ja riigivanemate muuseumile koha taotlemist kultuuriministeeriumilt Weizenbergi 26 asuvas majas. President Rüütel on meie ühingu liige.
Hingede päeval süütasime küünlad Metsakalmistul Konstantin Pätsi, Otto Tiefi, Aleksander Warma ja Alfons Rebase haudadel.
Rahaliselt toetas meid kultuuriministeerium 4000 krooniga, prokuratuur 1675 krooniga, Eda Sarapuu 10 000 krooniga, Ly Heribertson 500 SEKiga ning mitmed eraannetajad väiksemate summadega. Koos Maarjamäe lossis asuva riigivanemate toa külastajatega võttis meie üritustest osa ligi 8000 inimest. Tagasi vaadates võib öelda, et aasta läks korda – saime uusi sõpru ja liitlasi, teadvustasime oma ühingu olemasolu meedia kaudu nii eesti rahvale kui tema juhtidele.
Elle Lees
Juhatuse liige