2005. aasta oli meie ühingu jaoks väga raske. Oli küll võitusid, kuid ka suuri kaotusi – 5 aktiivset liiget lahkus surma läbi. Keeruline oli ka juhatusel, sest oma ametipostist loobus meie kauaaegne esimees.
23. juulil suri raske haiguse tõttu 83. eluaastal Elvi Pirk – ajakirjanik, vabadusvõitleja, väga tuntud ühiskonnategelane, kõrgete riiklike ordenite kavaler. Ta maeti auavalduste saatel Metsakalmistule. 17. juulil suri haiglas 80. eluaastal Karin Hanesoo. Ta oli elukutselt raamatupidaja, kes koostas meie ühingu pearaamatu alates 1996. aastast. Karin Hanesoo oli paljude seltside aktiivne liige, alati abivalmis, heatahtlik. Tema urn maeti sügisel Rahumäe kalmistule.
7. detsembril suri Torontos meie välisliige professor Valdek Raiend. Ta oli korp! Fraternitas Estica vilistlane, kes veel raskesti haigena käis suvel oma kodulinnas Jõhvis avamas mälestussammast kindral Aleksander Tõnissonile. Suures osas tänu prof Raiendile saime viis aastat tagasi anda välja oma artiklite kogumiku.
12. detsembril suri medõde Ruti Ratassepp ja 13. detsembril järgnes talle abikaasa jurist Enn Ratassepp – mõlemad raske haiguse läbi. Nad maeti ühishauda Pärnamäele.
2005. aasta lõpuks oli meie ühingus kokku 54 liiget, neist 3 välisliiget. Kolm liiget on juba pikemat aega passiivsed olnud.
Üldkoosoleku poolt valitud 5-liikmeline juhatus (Küllo Arjakas, Ira Einama, Jüri Kraft, Elle Lees, Siiri Liiv) tegutses varem koostatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel, mida tegevuse käigus pidevalt täpsustati ja täiendati. Juhatuse esimeheks oli kuni 18. augustini Küllo Arjakas, seejärel ta taandas end esimehe kohalt ja juhatuse koosseisust seoses MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi sattumisega riigivõlgnike hulka K. Arjaka enda finantseksimuse pärast. Maksuameti juristide aeglase uurimistöö tulemusena tekkis meie ühingul veel viivis. Tänaseks on võlad makstud tänu Küllo Arjaka toetusele.
Alates 30. septembrist on juhatuse esimehe kohuseid täitnud Elle Lees. Aasta jooksul pidas juhatus 10 koosolekut. Muuseum viis läbi 20 üritust, osa võeti veel 15st teiste organisatsioonide ettevõtmistest. Korraldasime 5 näitust, neist ühe koos välisministeeriumiga. Konstantin Pätsi elu ja tööd kajastav näitus oli Narva Linnamuuseumi Hermanni tornis, osa näitusest Narva Eesti Majas, seejärel Kurtna Mootorrattamuuseumis ja lõpuks Toila Oru restaureeritud veetornis. Koos välisministeeriumi arhiiviga koostasime näituse Otto Strandmani 130. sünniaastapäevaks, viisime läbi mälestustalituse Siselinnakalmistul ja avasime riigivanema perekonna toetusel mälestusplaadi Roosikrantsi tänaval. Peale selle on meil püsiekspositsioon Riigivanemate toas Maarjamäe lossis.
Väiksemaid väljapanekuid oleme korraldanud riigivanemate mälestusüritustel. Oleme pidanud meeles Jüri Uluotsa, Jüri Jaaksoni, Jaan Poska, Konstantin Pätsi, Peeter Pätsi, Juhan Kuke, Aleksander Warma ja Otto Strandmaniga seotud tähtpäevi. Samuti oleme organiseerinud riikliku talituse Metsakalmistul president Pätsi ja Konstantin Koniku auks. Oleme tegutsenud veel Narvas, Toilas, Kärus, Avanduse vallas, Tahkurannas, Pärnus ja Kurtnas. Peetud on kaks ettekandekoosolekut ja üks konverents.
Ettekandekoosolekud, mis olid pühendatud Jüri Uluotsale ja Jüri Jaaksonile, peeti Maarjamäe lossis, Juhan Kukele pühendatud väljasõidukoosolek leidis aset Kärus. Oma ühingu 10. aastapäeva tähistasime ajalookonverentsiga Tallinna Botaanikaaias.
Kõige rahvarohkemad olid Metsakalmistu mälestustalitused 23. veebruaril ja 20. oktoobril, kui osavõtjate arv ületas 100. Huvipakkuvamad olid ka Tartu rahu päeva, Peeter Pätsi 125. sünniaastapäeva ja muidugi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 10. aastapäeva tähistamine.
Oleme toetanud partnereid lipupäeval Toompeal; osalenud Ernst Jaaksoni, Maria Laidoneri ja Aleksander Tõnissoni mälestusüritustel vastavalt Tallinnas, Haapsalus ja Jõhvis. Külalistena võtsid Elle Lees ja Küllo Arjakas osa Vaali vabariigi 100. juubeli tähistamisest Päinurmes, kus K. Arjakas pidas põhiettekande. Olgu siinjuures rõhutatud, et paljudel ettevõtmistel on põhiettekande pidaja olnud Küllo Arjakas, ühtlasi on ta andnud rohkesti intervjuusid raadiole ja televisioonile.
Õnneks on meedia hakanud viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama lähiajaloole ja seejuures meie ühingu üritustele. Ka ise oleme hakanud paremini edastama pressiteateid. Selles osas on toeks olnud nii Küllo Arjakas kui Trivimi Velliste, samuti Eesti Muinsuskaitse Selts. Meil on aga üks liige, kelleta ei saa ühtki välisüritust läbi viia – nii vihmas, tuules, lumesajus kui kuumas päikeses hoiab meie sinimustvalget Fredi Lepp.
Konstantin Pätsi Muuseumi koostööpartneriteks on olnud presidendi kantselei, riigikantselei, välisministeeriumi protokolliosakond ja arhiiv, Tallinna linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muuseumiühing, Eesti Genealoogia Selts, Harjumaa muuseum, Eesti sõjamuuseum, Jaan Poska Mälestusfond. Abi oleme saanud riigivanemate järglastelt ja paljudelt üksikisikutelt nii kodu- kui välismaalt. Tööd on tehtud tasuta ja missioonitundest.
Rahalist toetust oleme saanud Tallinna Kultuuriväärtuste ametilt – 3000 kr projektipõhiselt, sponsorlustoetust AS MIVAR-VIVA-lt 2500 kr ja AS Sangarilt 5000 kr. Tegevustoetust 1000 kr andis hr Rein Grabbi ja 100 CAD pr Auksman Kanadast. Trivimi Velliste organiseeritud korjanduse tulemusena Riigikogu muinsuskaitse ühenduses saadi 1700 kr, mille eest oli võimalik osta peaaegu tosin unikaalset originaalfotot riigivanematest. Igal aastal on meie tegevust toetanud pr Eda Sarapuu. Tänu lahketele annetajatele astusime 2006. aastasse kindlama tundega ja suutsime tasuda raamatupidamise teenuse 1000 kr, mille tulemusena oleme saanud kaasaegse majandusaasta aruande. 2006. aasta tegevuse rahastamiseks käivad läbirääkimised meie koostööpartneritega, loodame saada positiivseid otsuseid.
Juhatus on kokku pannud 2006. aasta kalenderplaani, mis võiks olla edaspidise tegevuse aluseks. Praegu on meie asukoht Maarjamäe lossis üsna kindel – Ajaloomuuseumi direktori Sirje Karise loal saame endiselt kasutada väikest töökabinetti ja koosolekute saali. On loodud soodne pind koostöö arendamiseks.
Konstantin Pätsi Muuseum on kirjas statistikaametis ja asub Eesti muuseumide nimekirjas. Meie poole on pöördutud info, piltide või abi saamiseks, on soovitud samuti muuseumikülastust, mida on kahjuks raske läbi viia teise muuseumi ruumes. Aga oma näituste külastajate ja üritustest osavõtjate arvuga, s.o 5660 inimest 2005. aastal, anname mitmele uhkele muuseumile silmad ette küll.
Juhatuse liikmed on 2005. a kulutanud rohkesti närve, kuid tegutsenud visalt ja kohusetundlikult ühtse meeskonnana, seepärast võime rahuldustundega möödunud aastale tagasi vaadata.
Elle Lees
juhatuse liige
8. aprillil 2006. a.