Möödunud aastal oli MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus põhiliselt seotud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva riiklike üritustega ja projektiga ”Eesti Vabariigi loojad ja hoidjad – Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli tegelased”. Koostöös Riigikantseleiga tähistati kõigi riigivanemate sünnipaigad. Mälestuskivid avati August Reile Kurla külas Järvamaal, Aleksander Varmale Viinistul Harjumaal, Otto Strandmanile Vandu külas Läänevirumaal, Ado Birgile Mõnnastes Viljandimaal, Jaan Teemantile Varblas Pärnumaal ja Heinrich Margale Kõllestes Põlvamaal. Pätsi muuseum aitas koostada ürituste programme, külaliste nimekirju, tellis lektoreid, lippureid, transporti, dekoratsioone, koostas päevakohaseid väljapanekuid oma arhiividokumentidest. Sünnikohtade tähistamine äratas valdades suurt huvi meie riigi ajaloo vastu ja kulges igal pool väga rahvarohkelt. Meie fondid täienesid selle tulemusel rohkete video- ja fotomaterjalidega. Mitmete lektorite ettekanded paigutasime kodulehele, käsikirjad aga säilitatakse muuseumi dokumendiarhiivis. Üritusi on kajastatud trükimeedias ja rahvusringhäälingus.
2008. aastal tähistasime kolme riigivanema juubelit. Kaarel Eenpalu 120. sünniaastapäeval korraldasime väljasõidu Arukülla Hellema tallu, kus istutati ilupuid-põõsaid, Anne Eenpalu juhtimisel tegime jalutuskäigu talu pargis ning muuseumitoas leidsid aset kõnekoosolek ja salongikontsert. Ado Birgi 125. sünniaastapäeval viidi läbi rahvarohke pidulik talitus majatahvli juures Rahumäel Nõmme linnaosa vanema osavõtul ja koos Nõmme muuseumiga korraldati Nõmme keskuses sisukas konverents. Samas avati ka näitus Ado Birgist. Koostöös Jaan Tõnissoni Instituudiga tähistati Jaan Tõnissoni 140. sünniaastapäeva, mispuhul korraldati Tallinnas pidulik konverents. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed asetasid koos Eesti Üliõpilasseltsi vilistlastega lillekimbud Jaan Tõnissoni büsti juurde presidendikantselei hoones koos president Ilvesega.
Maikuus tähistasime väärikalt president Arnold Rüütli 80. juubelit Kadriorus.
Traditsiooniliseks on kujunenud iseseisvuspäeva tähistamine koos välisministeeriumiga. 2008. aastal viidi see Metsakalmistul läbi erandlikult 22. veebruaril, mil peeti pidulik talitus koos hingepalvega president Konstantin Pätsi haual. Peale riiklike pärgade paneku iseseisvusmanifesti väljakuulutajatele Pätsile ja Konikule asetati lilli ja küünlaid ka August Rei, Lennart Meri, Otto Tiefi ja Aleksander Varma haudadele, samuti Siselinna kalmistul Otto Strandmani, Friedrich Akeli tütre Asta Treude, Jaan Poska ja Jaan Raamoti haudadele. Iseseisvuspäeva tähistati 23. veebruaril koos Tahkuranna vallavalitsusega Pärnumaal, osaleti korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlastega Tahkuranna mälestustseremoonial, asetati lilled Pärnus Vabadussõja monumendile ja uuele iseseisvuse mälestusmärgile Rüütli platsil. 22. septembril mälestati riigivanemaid piiskopliku mälestusteenistusega Püha Vaimu kirikus. President Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri on meeles peetud nende surma- ja sünniaastapäevadel. Perekond Pätsi küüditamispäeva meenutati väga rahvarohke talitusega Metsakalmistul ja muusikalise taustaga kõnekoosolekuga Kloostrimetsas juba 20. korda.
Jaan Poska sünniaastapäeval avati Jaan Poska maja ja selles muuseumituba. Pätsi muuseum deponeeris kolm eset interjööri jaoks ja valmistas koopiaid oma fondi dokumentidest. Koos SA Jaan Poska Mälestusfondi esindajatega tähistati Poska majas ka Tartu rahu aastapäeva ja asetati lilli-küünlaid Jaan Poska hauale.
Pätsi muuseumi liikmed ja juhatus on aktiivselt osalenud mitmetel riiklikel ja koostööpartnerite üritustel: Vabadussõja relvarahu tähistamine Reaalkooli juures, märtsi- ja juuniküüditamise mälestustalitused, lipupäev Toompeal, muinsuskaitsekuul koristustalgud nii Kaitseväe kalmistul kui Narva vangilaagri kalmistul, taasiseseisvuspäeval presidentide büstide kaunistamine Kadriorus jm. Kevadel korraldati bussiekskursioon koos Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu Pärnu bürooga, et tutvuda Vabadussõja mälestusmärkidega Pärnumaal.
Peale tähtpäevaliste väljapanekute on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostanud aasta jooksul neli stendinäitust. Näitus „Eesti Vabariik 90” oli avatud riigi juubeliks Pärnumaal Uulu raamatukogus ja hiljem Võiste põhikoolis. Näitus „August Rei” avati 23. aprillil Pilistvere rahvamajas, viidi edasi Kirivere põhikooli, näidati külapäevadel Kurla külas ja toimetati Kabala põhikooli Türi vallas. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga koostati näitus „Jaan Poska ja Tartu rahu”, mis oli avatud sügisel Tartu ülikooli vanas kohvikus. Näitus „Ado Birk 125” avati sügisel Nõmme muuseumis. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” oli aasta algul avatud Rapla raamatukogus, riigi juubeliks viidi üle Kärdlasse Hiiumaa muuseumisse ja sügisel avati Haapsalus Läänemaa muuseumis. Pirita-Kose sanatoorse kooli 70 aasta juubeli puhuks koostati ja anti koolile üle näitusematerjal president Pätsi Kloostrimetsa talu kohta.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi arhiivifondidesse on kogunenud rikkalikult informatiivset materjali nii trükistena kui digitaalsel kujul. Aasta jooksul suudeti katalogiseerida pisitrükiste kogu, fotokogu korrastamine on pooleli. Abitööks on kasutatud lepingulisi töötajaid. Kahjuks või õnneks kasvab materjalide hulk kiiremini kui võimalused nende töötlemiseks ja süstematiseerimiseks.
Ka Konstantin Pätsi koduleht areneb pidevalt. Oktoobrikuuks oli kodumaisieid külastusi 4792. Riikidest on huvi tundnud kõige rohkem Rootsi – 282 korral. Eksootilised Jaapan ja Panama on huvitunud 1 korral, Euroopa Liit 2 korral, aga Vene Föderatsioon 10 korral ja Ameerika Ühendriigid 45 korral. Seega on Pätsi muuseumi tegevus ja info avatud kogu maailmale.
Meie liikmetest on eriti nõutavad lektoriteks ja kõnelejateks Trivimi Velliste, Küllo Arjakas, Anto Raukas, Jaan Tamm, Hardo Aasmäe, Arnold Rüütel, Heli Susi, Hilda Sabbo, välisliikmetest Enn Nõu ja Seppo Zetterberg. Telefoni teel ja e-kirjadega on korduvalt pöördutud meie poole mitmesuguste küsimustega, sageli soovitakse muuseumiteenust ja ekskursioone, millest peame kahjuks ära ütlema, kuna ruumide puudumise tõttu traditsioonilist tegevust ei toimu. Siiski on meie muuseumi lühitutvustus ära toodud ka 2008. aastal ilmunud uues muuseumiteatmikus. Vajadus riigivanemate muuseumi järele on tõusnud seoses ühiskonna huvi tõusuga Eesti lähiajaloo vastu.
2008. aasta tegevus oli suuresti tagatud Vabariigi Presidendi kantselei tegevustoetusega. Projektitoetuse tagas hasartmängumaksude nõukogu. Lisaks on hästi kulgenud meie raamatu „Alasi ja haamri vahel” müük.
5-liikmeline juhatus on tegutsenud koos aktiivsete liikmete ja usaldusväärsete koostööpartneritega tulemuslikult aastaplaani alusel. Viisime läbi ühe üldkoosoleku, juhatuse koosolekuid on olnud neli. Surma läbi kaotasime ühe liikme, vastu võtsime kaks uut liiget.
Meie eesmärk käesoleval tegevusaastal on leida uusi nooremaid liikmeid, tegutseda alalhoidlikult majanduskriisi tingimustes, otsida väljapääsu ruumikitsikusest ja jätkata oma põhikirjalist tegevust ajaloolise mälu talletamisel tulevastele põlvedele.
Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht