2009. aastal kulges MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus juhatuse poolt koostatud aastaplaani kohaselt, järgides väljakujunenud traditsioone ja MTÜ põhikirja. Jätkuvalt on asetatud lilli ja küünlaid ning seistud lipuvalves mälestuspäevadel president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri ning riigimeeste Jaan Poska, Otto Tiefi, Konstantin Koniku ning riigivanemate haudadel Tallinna Metsakalmistul. Kuna MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on nii Eesti Muinsuskaitse Seltsi kui Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kollektiivliige, siis oleme osa võtnud kevadistest ja sügisestest talgutöödest Kaitseväe ja Narva vangla kalmistutel. Märtsis osaleti Tallinna pommitamise aastapäeva tähistamisel, augustis meenutati Musta lindi päeva – 70 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi paktist, septembris aidati kaasa Euroopa muinsuskaitsepäevade avamisele Lagedil Vabadusvõitluse muuseumis.
Sel aastal leidis aset rida juubeliüritusi, milles MTÜ liikmed aktiivselt osalesid ja pakkusid oma abi koostööpartneritele. Riigivanem Ants Piibu 125. sünniaastapäeva puhul korraldati ajalookonverents Ajaloomuuseumi ruumides Maarjamäe lossis. Aukülalisena viibis kohal ka Ants Piibu pojapoeg Erik Piip Tartust. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga tähistati Johan Laidoneri 125. sünniaastapäeva väljasõiduga Viljandisse pidulikule aktusele. Koos Mementoga mälestati 60 aasta taguse suurküüditamise ohvreid Tallinnas Harjumäel. Asutava Kogu 90. aastapäeva puhul 23. aprillil külastati näitust Toompea lossis. 4. juunil, Eesti lipu 125. sünnipäeval korraldasime koos Eesti Lipu Seltsiga väljasõidu Tartusse, kus vaatamata vihmasele ilmale mälestati Raadi kalmistul Miina Härmat ja Jakob Hurta ning kesklinnas asetati lilled-küünlad riigivanem Jaan Tõnissoni monumendi jalamile. Peale pidulikku aktust tutvuti Jaan Tõnissoni kodumaja olukorraga Anna Haava tänaval ja peeti tulevikuplaane koos Jaan Tõnissoni Instituudi ning eakate seltsingu Hõbeniit esindajatega.
20. augustil kaunistati lilledega presidenti Pätsi ja president Meri büstid presidendi kantselei roosiaias ning otsustati seda traditsiooni jätkata, tähistades nii taasiseseisvumispäeva. 22. augustil aidati kaasa rahvarohkele pidulikule kogunemisele Toompeal Balti Assamblee 20. aastapäeva puhul ja saadeti mootorratturite eskort teele mööda Balti keti marsruuti. Uluotsa-Tiefi valitsuse 45. aastapäeva ja Eesti riigivanemaid meenutati 22. septembril piduliku mälestusteenistusega Tartu Jaani kirikus EELK peapiiskop Andres Põdra osavõtul. Koostöös konsistooriumiga püütakse seda üritust korraldada igal aastal erinevas kirikus. Aktiivselt osaleti ka Vabadussõja võidusamba pidulikul avamisel ja laulu- ning tantsupeol.
Suve suurimaks ettevõtmiseks kujunes president Konstantin Pätsi abikaasa Vilhelmine Ida Emilie (Helma) ümbermatmine Siselinna kalmistult Metsakalmistule.
99 aasta vanune hauakoht oli märgistatud mälestustahvliga ühele kolmeaastasele lapsele, kuid plats oli võsastunud ja drenaaþiga rikutud, peale suulise mälu puudusid muud andmed. Lubade hankimine, läbirääkimised kalmistute töötajatega, arheoloogide ja ekspertidega ning tegevuskava koostamine kestis ligi kaks kuud.
Helma Pätsi säilmed maeti piduliku talitusega õigeusu kombe kohaselt ja suure rahvahulga saatel oma abikaasa, president Pätsi kõrvale 30. juulil, traditsioonilisel Kloostrimetsa mälestuspäeval. Endise talu õuel leidis aset väike kontsert ja kodune vestluskoosolek.
MTÜ kulul korrastati Siselinna kalmistul avatud hauaplats ja maeti ümber ka pr Pätsi peale 1949. a maetud väikelapse säilmed. Oleme oma korraldatavatele üritustele kutsunud riigi juhtkonda, organisatsioonide ja ametiasutuste esindajaid, ajaloohuvilisi kodanikke, riigivanemate järglasi jt. Informeeritud on pressi, on antud intervjuusid ETV-s „Aktuaalsele kaamerale“ ja Vikerraadiole.
Esimese kvartali jooksul kasutati artiklite kogumiku „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ müügist ja liikmemaksudest kogutud raha, teisest kvartalist alates aga riigieelarvelist tegevustoetust, mille abil on tasustatud ka tegevjuhi tööd. Korraldatud on kolm stendinäitust koolides, esinetud ajaloopäevadel ja seminaridel, ostetud museaale, raamatuid, täiendatud foto- ja dokumendiarhiivi, kogutud mälestusi, koostatud kodulehte. Aasta viimases kvartalis alustati artiklite kogumiku koostamisega ja konverentsi ettevalmistamisega, mis on pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale ning Jaan Poskale.
2010. aastal peeti üks üldkoosolek ja kuus juhatuse koosolekut. Liikmeid oli 31. detsembriks 60, juhatuses on 5 liiget. Seoses oma ruumide puudumisega käib MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi asjaajamine tegevjuhi kodus, raamatukogu ja osa dokumendiarhiivi asub Maarjamäe lossis tillukeses toas, kus puuduvad igasugused töötingimused. Museaalne mööbel ja muud suuremad esemed – kokku 17 – on paigutatud ajutiselt hoiule ühte Tallinna kooli, osa on hoiul Ajaloomuuseumi fondides, neli mööblieset on deponeeritud teistesse muuseumidesse. Seega on museaalne tegevus täielikult pidurdatud, kuid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum püüab visalt leida olukorrale lahendust ja tegutseb entusiastlikult edasi.
Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht