MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2014. aasta tegevuse ülevaade

2014. aasta jooksul on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevust juhtinud 5-liikmeline juhatus üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel. Juhatuse koosolekuid on peetud 8, neist üks toimus väljasõiduna Pärnus Kurgo Villas eesmärgiga luua kontakt president Pätsi kunagise puhkepaigaga. Koosolekutest on alati osa võtnud ka revisjonitoimkonna liikmed. Juhatuse esimehe asetäitja täidab tegevjuhi ülesannet töölepingu alusel ja tema töötasu on 350 eurot kuus. On toimunud üks aruandlusvalimiskoosolek, kus kinnitati juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning liikmete nimekiri. Aastakava avaldati kodulehel, mida täiendati vastavalt vajadusele uudiste, pressiteadete ja uute linkidega. Eelarveline tegevustoetus Vabariigi Presidendi kantselei rahastu arvel summas 13 102 eurot on võimaldanud katta kulutused ruumide rendi ja transpordi eest, mitmesuguste teenuste ja materjalide ostmiseks, fondide täiendamiseks jne.

Möödunud aastal kaotasime surma läbi ühe liikme, kaks lahkusid omal soovil. Vastu võtsime neli uut liiget, neist üks on välisliige Rootsist. Praegu on kokku 59 liiget, neist üks on auliige ja viis välisliikmed.

Aastate jooksul kindlalt väljakujunenud mälestustalitusi on seitse: 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev, 23. veebruaril president Pätsi sünniaastapäev ja iseseisvuspäev, 21. mail Konstantinipäev, 30. juulil Kloostrimetsa mälestuspäev, 20. augustil taasiseseisvumispäev, 22. septembril vastupanuvõitluse päev ja 21. oktoobril Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäev. Lisaks on koos partneritega riiklikest ja ühiskondlikest organisatsioonidest muutunud traditsiooniks tähistada 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeva, 2. veebruril Tartu rahu aastapäeva, 9. märtsil Tallinna märtsipommitamise aastapäeva, 25. märtsil suurküüditamise aastapäeva, 4. juunil lipupäeva, 14. juunil küüditamise aastapäeva, 21. juunil võidupüha – kokku samuti seitset päeva.

2014. aasta ettevõtmistest väärivad esiletõstmist president Pätsiga seotud sündmused. Konstantin Pätsi 58. surma-aastapäeval toimus peale mälestustalituse Metsakalmistul veel filmi „Presidendi kett“ esitlus ja kohtumine filmi autoritega Okupatsioonide Muuseumis. Presidendi 140. sünniaastapäeva tähistasime väljasõiduga Pärnusse ja Tahkuranda. Pärnus külastasime kunstimuuseumi, kus oli väärikal kohal eksponeeritud meile kuuluv Aleksander Kulkoffi portreemaal „Konstantin Päts“. Tahkurannas võtsime osa talitusest presidendi ausamba juures ja koos vallarahvaga korraldasime filmi „Presidendi kett“ esituse ning arutelu. 25. veebruaril toimus koos Paide linnavalitsusega ajaloolises raekojas konverents ja äsjailmunud raamatu „Konstantin Päts ja Järvamaa“ esitlus. 1. juulil korrastasime talgutega Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulat ja treppe. 30. juulil mälestasime Metsakalmistul ja Kloostrimetsas juba 25. korda presidendi perekonna küüditamist. Ligi sajale osavõtjale pakkus muusikalist elamust duo Alibi Tõstamaalt.

Eesti Mündiäri kandis meie kontole sihtotstarbeliselt märkimisväärse summa, mis oli saadud Konstantin Pätsi meenemündi müügist, et tulevikus püstitataks presidendi mälestusmärk Tallinnas.

Suurejooneliselt tähistasime koos Tuhalaane külaseltsi ja Karksi valla esindajatega riigivanem Ants Piibu 130. sünniaastapäeva. Bussitäis rahvast Tallinnast külastas kohalikku kalmistut, tutvus säilinud koolihoonega ja kauni ümbrusega. Külaseltsis toimus meeleolukas kontsert ja huvitavate ettekannetega konverents, millest võtsid osa nii Ants Piibu otsene järeltulija abikaasaga kui kaugemad sugulased.

Traditsiooniline piiskoplik riigivanemate mälestusteenistus peeti seekord 22. septembril Haapsalu toomkirikus. Päev algas Metsakalmistul Otto Tiefi haual, kus meenutati 70 aastat tagasi toimunud sündmusi. Seejärel sõideti bussiga Kirbla kalmistule, asetati lilled-küünlad riigivanem Jüri Uluotsa hauale, tutvuti Kirbla ja Ridase kirikuga, kuulati kooliõpilaste muusikalisi ettekandeid Põgari palvemajas ja tehti ühispilte. EELK peapiiskop Andres Põder koos kohaliku koguduse õpetajaga viis läbi jumalateenistuse, mis märgistas meie ühingu ja peapiiskopi pikaajalise viljaka koostöö lõppu seoses tulevase uue peapiiskopi valimisega. Kogu tihe päevakava sai edukalt täidetud suurepärases koostöös Kaitseliidu Lääne Maleva esindaja Heiki Magnusega.

Koostöös Eesti Lipu Seltsiga võtsime osa rahvuslipu 130. aastapäeva üritustest Tallinnas Toompeal, kõndisime Põltsamaal rongkäigus ja osalesime konverentsil ning olime kohal lippudega kaunistatud Pärnus. Tähtpäevakõnega esines meie juhatuse esimees Trivimi Velliste. Oma lipu ja rohkearvulise osavõtuga oleme toetanud eriti Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Mementot, Jaan Tõnissoni Seltsi, samuti Okupatsioonide Muuseumi ja Eesti Panga Muuseumi.

Peale traditsioonilise põhikirjalise tegevuse on ühing jätkanud projektipõhiseid suundi. 2014. aastal on valminud riigivanemate kenotaafi projektid, alustatud on metallitöid siseruumi tingimustes. Kogu töö rahastamiseks on peetud konsultatsioone Riigikantseleiga ja Eesti Vabariik 100 komisjoni liikmetega. Kenotaafi projekti on rahaliselt toetanud Riigikantselei ja mõned riigivanemate perekonnad välismaal. Kenotaafi lõplik valmimine sõltub riikliku eelarve võimalustest ja on kavandatud hiljemalt 2017. aastaks.

Koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja OÜ Navona filmistuudioga plaaniti tegevust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSKi) projektiga „Õpime ajaloost“, kuid pooleaastase töö järel selgus, et enamus meie ühingu tegevusest ei vasta KÜSKi tingimustele ja projekt läks üle Eesti Muinsuskaitse Seltsile. Meie kui partneri osaks jäi riigivanemate näituse ettevalmistamine, mille avamine nihkus 2015. aastasse. 2014. aasta lõpuks sai trükivalmis artiklite kogumik riigivanem Juhan Kukest pealkirjaga „Juhan Kukk – iseseisvusmanifesti sõnastaja“. 400- leheküljeline raamat on meie panus ajalookirjandusse.

Ühingu dokumentatsiooni arhiveerimise kõrval alustati ka fotoarhiivi digiteerimist.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi varad asuvad rendipindadel Hüüru mõisa remontimata ruumides ja Tallinna Linnaarhiivi keldris. Seetõttu püüab muuseumi nime kandev ühing leida muid võimalusi oma põhikirjaliseks tegevuseks ja jätkata riigivanemate mälestuse jäädvustamist ning nende pärandi uurimist kogu ühiskonna hüvanguks.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht